Kultuurigeograafia konspekt
Kogu
angloameerikalik inimgeograafia tegeles kas tema teooria pooldamisega või kritiseerimisega.
Hartshorne- väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi
üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus. Edaspidi eesotsas Hägerstrandi, Bunge ja
Seattlei koolkonnaga püüti geograafiat matematiseerida- kvantitatiivne revolutsioon.
Humanistlik suund- tekkis 1970 a. Eesotsas Tuani, Relphi ja Lowenthaliga. Niinimetatud uus
kultuurigeograafia. Geograafia päästeti liigsest matematiseerimisest. Kultuuriline pööre- Eestis toimus see
2001 aastal, ingliskeelses geos paarkümmend aastat varem. Algas humanistliku geo tekkega 1970 ja jätkus
1980 uue kultgeo sünniga. Uues kultuurigeos pöörati suurt tähelepanu mõistetele: tähendus, identiteet,
reflektiivsus, keel ja representatasioon.
Uurijad eestis:
Enne 2 maailmasõda- geo. Uurimine seotud koduuurmisega.