Honore de balzac
1832. aastal, kirjutades romaani ,,Kolmekümne-aastane naine", astus Balzac kirjavahetusse
Ukrainas elava poola päritolu mõisnikuproua Ewelina Hasaga. 1850. aastal nad abiellusid
Berditsevis. Ent kirjanik oli juba raskesti haige ja suri sama aasta augustis Pariisis.
Ligi kakskümmend aastat ränka tööd nõudnud ,,Inimlikku komöödiasse" kavandas Balzac 140
romaani, valmis jõudis ta kirjutada 90 teost. Tegelaste arv tema suurteoses küünib kolme tuandeni,
neist korduvaid tegelasi on 460.
,,Inimlik komöödia" (vt ek ,,Valitud teosed", 1955-1962) jaguneb kolme ossa: ,,Kommete
etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid", ,,Analüütilised etüüdid" (antud juhul tuleb lähtuda
prantsuskeelse sõna étude põhitähendusest - ,,uurimine", ,,uurimus").
,,Inimlik komöödia" on hiiglaslik panoraamteos. Kirjanik püüdis selles käsitleda kõiki
ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. Balzac jälgis teoste tegelaste
annaabi.ee 
