Lambakarjus ja aeg
sedestaiuslikkust, et se1legai.iheks saada, kuid ei jóudnud kunagi sihi1e.
Otsisid mehest ja naisest, otsisid taevast ja pórmust, puust ja kivist,
kóigest kaduvast, kuid ei 1eidnud seda mitte.
Karjus nagi otsijate heit1ikke pi1ke, pisaraist margi nagusid - hirm
apardumise eessundis neid end pingutama, mee1eheitegavóit1ema, moo-
datormav aeg kohutas neid ning ajas kiire1e jooksu1e,kuid janu ei vahe-
nenud ja nende rutt ahmastas pilgu, kuni tu1i aeg ka1muki.inka a11ako1ida
ja mu11akssaada. Nad kartsid tóe1ist hingei.ilendust, sest see tegi nei1e
kumma1ist valu, mida nad ei osanud 1eevendada.Seevalu 1ammutasnen-
de kainet ja kind1at maai1ma,raputas nende teadvuse sambaid. Nad kart-
sid imesid; lmed vóisid juhtuda muinasjuttudes, neist vóis isegi unistada,
aga kaugemale nad ei 1ainud. Eks oli ka nende1hetki, mil nad tajusid aja
murdumist, kóige kunagi kogetu i.ihekssaamist,kuid seekestis vaid hetke.
annaabi.ee 
