keedusool (NaCl) ja see keedusool vahetab vee koosseisust vlja karedust phjustavate kaltsium-magneesium ioonid, vahetub naatrium ioonide vastu, selle tulemusena vesi pehmeneb. Tavaliselt on 2 veepehmendusseadet paralleelselt (hesugused) ja ks ttab neist phireiimil (st pehmendab vett) ja teine ttab regenereerimisreiimil (st tvime taastamine). Pehmendatud vesi kogutakse jlle hte suurde paaki ja siis seda vett kasutatakse soojusvru lisaveena. Katelde toitevee ttlemiseks kasutatakse kaheastmelist ssteemi, sinna juhtitakse vesi, mis on lbinud sellitid ja mehaanilised filtrid ja kigepealtpumbatakse see vesi H-kationiit filtrisse ja seal toimub eelnev kareduse eemaldamine ja trjutakse vlja suurem osa kaltsium-magneesium ioone, kuid kationeerimisel ajal suureneb vee happelisus mingi mral, edasi lheb vesi sealt anioniit filtrisse, mis on tidetud nrga aluselise anioniidiga. Diareerimine (degaseerimine) - eemaldatakse gaasid, mis phjustavad katlatorude
kitlemisel phinevaid tehnoloogiad. Bioremediatsioon ehk biotervendusmeetod bioloogiliste vahendite kasutamine toksiliste jtmete eemaldamiseks keskkonnast. Mikroobide vi/ja taimede kasutamine saasteainete koguse vhendamiseks vi nende tielikuks lagundamiseks keskkonnas. Kui saastunud materjali puhastamine toimub otse looduses, siis on tegemist in-situ puhastusmeetodiga. Teine vimalus on teisaldada saastunud pinnas ja viia puhastusprotsess lbi selleks rajatud platsidel vi pumbata phjavesi ttlemiseks pinnale (ex-situ bioremediatsioon). IN-SITU MEETODID In-situ bioremediatsioon phineb pinnases ja vees olevate saasteainet lagundavate looduslike mikroorganismide kasutamisel. Enamikel juhtudel saavutatakse in-situ bioloogiline puhastamine looduslike mikroorganismide saasteaine lagundamisaktiivsuse stimuleerimisega (biostimulatsioon). Selleks pumbatakse phjavette/pinnasesse hapnikku (vi H2O2) ja mineraalseid toitaineid (N, P). Hapniku asemel on proovitud kasutada ka nitraate, soodustades nii