Füüsikaline keemia
Soolade, hapete, aluste lahustes mõõdeti ∆T ja π. Saadud eksperimentaalsed väärtused olid palju
suuremad kui ülaltoodud valemite põhjal võis eeldada. See on tingitud sellest, et elektrolüütide
lahustumisel suureneb lahustunud aine osakeste arv dissotsiatsiooni tagajärjel. Seda saab näidata
isotoonilise koefitsendiga (i), mis arvestab osakeste kasvuga lahustumisel (molekulid lahustuvad
ioonideks, osakesi tekib juurde).
i = ∆Teksperimentaalne
∆Tteoreetiline
∆T=i·k·m
π=i·c·R·T
Elektrolüütide jaotamine dissotsiatsiooni ulatuse põhjal
1. tugevad elektrolüüdid. Täielikult dissotsieeruvad ioonideks. Praktiliselt kõik soolad, leelis- ja
leelismuldmetallide alused (vesilahuste korral), hapetest HCl, HBr, HI, HNO3, HClO3, HclO4,
H2SO4 (esimeses astmes)
2. nõrgad elektrolüüdid. Osaliselt dissotsieeruvad ioonideks. Kõik eelpool mittenimetatud alused,
happed, orgaanilised happed ja alused