Liivimaa ristisõda kui Eesti ajaloo pöördepunkt
See sõda
toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks?
Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks.
Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra,
kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii
igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks
enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis
vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad
läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti,
raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha
(näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad).