Litosfääri ülevaade
settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite
ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa
magmakivimeid - süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse
ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga
maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja
tüüpiliseks kivimiks must vulkaaniline kivim basalt, mandritel punane
süvakivim graniit. Se ttekivimite teke algab maapinnal murenenud
kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks
saab sete aes kivistudes - mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise
protsessis. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes
kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks
mineraalide kooslusteks - moondekivimiteks.
Litosfäär liigendub mitmesuguste suurustega plaatideks ehk laamadeks,
mis triivivad astensosfääril erineva kiirusega