Harala elulood
hel peval leidsin,et kogu mu elu on nurjunud,
tahtsin korraks nha veel vaid kahte kuuske
Siimu karjamaal,kus me koolist tulles salamahti
poistega suitsu tmbasime.
Minust ji maha mrdunud sombreero
troopikaje kaldale ja ks lind tegi temasse pesa.
Alviine Birkenbaum
Mu isas olevat surnud hobusevargana vanglas.
Ema rkis,tal olnud mustad likivad juuksed.
Mul olid ka mustad juuksed ja sale piht,
seda rkis mulle Udu sulane Jaan,
kui ta ehale tuli ja kannelt mngis.
Olin kaelakandmisest saati ttdrukuks,
kandsin lbi pori ja lume vett ning sma
viieteistkmnele lehmale.
Stta minnes kinkis Jaan mulle sinise rtiku.
hel kiilasjisel hommikul prantsatasin
kaelkookudega ue maha,
nikastasin selja ega klvanud enam tallu.
Jaan saatis Karpaatidest kirja,
mis lppes snadega:Oota mind,sirguke.
Teine kiri oli venekeelne,selles oli surm.
Asusin kirikuklla,hda petas mu mblema.
mblesin palju palituid,kleite ja jakke
Harala vasemale rahvale.
htuti mrisin kampripiiritusega haiget selga
annaabi.ee 
