Teine loeng - 16. Veebruar 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Kuni 1940. aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eraseadus (al. 1865). Selle põhiline autor oli Friedrich Georg von Bunge. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks kehtis veel Balti eriseadus, hakati ette valmistama tsiviilseadustikku. 1922. võeti vastu abieluseadus. Tsiviilseadustliku eelnõu sai valmis, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Nõukogude ajal kehtis Vene Föderatsiooni Tsviliilkodeks, kuni 1965. Alates 1965 ENSV Tsiviilkoodeks. 1990ndate algus oli olukord sarnane 1920ndate algusega; tegu oli iseseisva riigiga, kuid oli oluline erinevus eraõiguse valdkonnas. Nimelt, 1920. aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järgi, kuna majanduses ei toimunud olulisi põhimõttelisi muutusi ja oli võimalik kasutada vanu tsaariaegseid seadusi. 1990ndate alguses oli olukord teistsugune
Teine loeng - 16. Veebruar 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Kuni 1940. aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eraseadus (al. 1865). Selle põhiline autor oli Friedrich Georg von Bunge. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks kehtis veel Balti eriseadus, hakati ette valmistama tsiviilseadustikku. 1922. võeti vastu abieluseadus. Tsiviilseadustliku eelnõu sai valmis, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Nõukogude ajal kehtis Vene Föderatsiooni Tsviliilkodeks, kuni 1965. Alates 1965 – ENSV Tsiviilkoodeks. 1990ndate algus oli olukord sarnane 1920ndate algusega; tegu oli iseseisva riigiga, kuid oli oluline erinevus eraõiguse valdkonnas. Nimelt, 1920. aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järgi, kuna majanduses ei toimunud olulisi põhimõttelisi muutusi ja oli võimalik kasutada vanu tsaariaegseid seadusi. 1990ndate alguses oli olukord teistsugune – majanduses
annaabi.ee 
