Uusaeg
ta hakkas prantsusmaal teostama ulatuslikke ümberkorraldusi , mis
tugevndasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. 1802 valiti ta eluks ajaks konsuliks ning
kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta prantslaste keisriks ehk imepraatorik. Prantsusmaast sai monarhistlik
riik. Kõik olulisemad seadused kehtestai keisri dekreedi või Senati otsusega . Sõna " vabariik" kadus aja
jooksul käibelt. Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804 . aastal võeti
vastu"Tsviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku
lahutamise riigist. Ta parandas ka riigi suhteid kirikuga sõmlides rooma paavastiga eraldi kokkuleppe .
Katoliku yusk kuulutati enamiku prantslaste usuks.
2.Venemaa 19. sajandil
19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumi ja elanikkonnaga ühest küljest võimas, kuid teisalt üks
Euroopa mahajäänumatest riikidest. Venemaal oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotas oli piiramatu
võimuga keiser
annaabi.ee 
