Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)
inimesest valdas eesti keelt alla 10 % . Kindlasti on need faktorid, millest järeldusi oskab
ennast eestlase olukorda panev inimene isegi teha ja mis mõjutavad eestlaste suhtumist
rahvusvähemustesse tänapäevani.
1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271,
valgevenelased 27 711, soomlased 16 622, juudid 4613, tatarlased 4058, sakslased 3466,
lätlased 3135, poolakad 3008, leedulased 2568, armeenlased 1669, aserid 1236, moldaavlased
1215, tsuvassid 1178, mordvalased 985 jt.
Muutused Eestis elavate rahvuste seas toimusid 80- ndate lõpul, mil taas oli võimalik
kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased
1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja
koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu
annaabi.ee 
