VETERINAARGENEETIKA
valgusunteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete
struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu
nimetatakse molekulaargeneetikaks. Pohiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi
ja biofuusikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. See
geneetikaharu hakkas arenema 1940...1950.
Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsutogeneetikas uuritakse rakuorganellide (pohiliselt
kromosoomide, kuid ka ribosoomide, mitokondrite jne) osa geneetilise informatsiooni
sailitamisel ja realiseerimisel, kromosoomide mikrostruktuuri ja nende muutusi,
kromosoomiarvu ja karuotuubi (kromosoomistiku) erinevus eri liikidel jne.
Organismi tasemel geneetilised uuringud on koige vanemad. Pohimeetodiks sellel
tasemel on hubridoloogiline meetod, kus ristamiskatsete abil tuvastatakse geneetilise
informatsiooni parandumise seadusparasusi
annaabi.ee 
