"tsuskamma" - 1 õppematerjal

Tartu murre, Otepää murrak

moodi (õõrma, sõõrma) 8. iseloomulik on eeldatava 2. välte ebaootuspärane pikenemine (suvve ~ `suvve, tsikule ~ tsikkule, jäänü ~ `jäänü). 9. Tartu murdele iseloomulik i-lõpuliste diftongide järelosise alanemine on Otepääl juhuslikum ja märksa nõrgem, mistõttu seda ei ole märgitud. 10. mitmetel sõnadel on alalütleval käände lõpus kaks l- tähte (-lle). (rahvallõ, kuningillõ, ilusillõ) 11. sõnade alguses esineb ts-. (tsiga, tsuskamma, tsirtsmä) 12. ainsuse sisseütlev lõpeb enamasti hõ, he peale, kusjuures sõna sisemine muutus enamasti kõvaks jääb. (ker`k kerkohõ, süä süämehe). Kus hõ, he sõna lõppu ei tule, seal on sisemine muutus ikka kõva (eluellu, kivikivvi). 13. mitmuse sisseütlevat palju üksinda ei kasutata, vaid öeldakse sõna sisse (põldõ sisse, maie sisse). 14. nimetava käände ainsus on ilma n-ta (läämitte lään, künnä mitte künnan, tee mitte teen).