Keskaja haridus
õpetajateks olid oma õpipoistele ja sellidele õpetajaks kogu nende õppimise ja tegevuse
aja.
Õpipoisi periood oli kahtlemata õigusetuim, kuid seda ei saa ka nii üheselt võtta.
Eelkõige võttis meister õpipoisi temast hea käsitöölise kasvatamiseks. Õpipoisiaja
alguses oli katseaeg, mille jooksul võis meister õpipoisist lahti öelda ja ta koju tagasi
saata. Katseajal end heast küljest näidanud poiss kirjutati õpipoisiraamatusse sisse.
Tsunftivanemad jälgisid, et meister ei kohtleks õpipoissi halvasti, et ta ei oleks näljas ja
et tal oleksid korralikud riided seljas. Õpipoiss võeti ju meistri perre mitte ainult
õpetada, vaid ka kasvatada. Õpipoisiaeg kestis tavaliselt 4-6 aastat, poisse võeti
õpipoisteks 9-10aastaselt. Esimesed paar aastat oli õpipoiss pigem pererahva teenija,
kuid viimastel aastatel ei tohtinud teda enam erialaväliste töödega koormata. Meistri
loal võis õpipiss alustada sellitöö tegemist