keskpaigani. Selle tulemuseks oli maale kindla omaniku saamine. Mõnikord ei saanud isegi tööd). Hea töö leidmine muutus Prantsusmaal ja Rootsis(~ Skandinaavia, sest Rootsile kuulus lihtsamaks. Keskaegne tööstus oli käsitööl põhinev tootmine. Norra; Soome oli Vene impeeriumi koosseisus). Lääne- ja Lõuna Peamisteks töötajateks olid käsitöölised. Linnades valitses Saksamaa riikides oli põllumajanduspööre toimunud 19.sajandi tsunftisund, s.t mingi kindla tööstusharuga võisid tegeleda vaid alguseks. teatava tsunfti, ametiala meistrid. Tsunftid (näit kingavalmistajad) 28) 1802./1804. a. talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal?Selle moodustasid omaette kildid (tsunftide ühendused).Selle süsteemi seadusega anti talurahvale õigus omada vallasvara ja õiguse struktuur tugines oma liikmete ametivendlusele ja vastastikusele
üldsiselt kohustuslik, andes õiguse kutsealal tegutseda. Tsunftid kaitsesid oma liikmeid konkurentsi eest, reguleerisid tootmise laadi ja ulatust, toodangu hindu ja turustamist. Tsunfti liikmeteks olid meistrid (töökojaomanikud), kes olid läbinud õpipoisi ja selliaastad ning sooritanud kutseeksami. Peale käsitööliste moodustasid tsunfte väikekaubitsejad ja transporditöölised. Enamik tsunfte hõlmas mitme kutseala inimesi. Tsunftisund kaotat Balti kubermangudes 1866. Eestis lõplikult 1920. Sakslastest kaugkaupmehed moodustasid linnae valitseva elemendi. Juhtivat osa kaubanduses etendas Hansa Liit, nim. Ka Linnade ehk Saksa ja Liivimaa linnad. Tugeva merevõimuna koondas liit enda kätte Lääne- ja Põhjamere-äärsete maade transiitkaubanduse, mis muutis linnad erakordselt jõukaiks ja ka poliitiliselt tugevaiks. 1370. a. võitis Hansa järjekordse sõja Taaniga ning Läänemeri kujunes
annaabi.ee 
