Eesti kunsti ajalugu
vaheldusrikkalt on ühendatud ornament, musitseerivate naisfiguuride kujulised konsoolid
ning reljeefid, mis kujutavad käsitööd ja jahti. Friis jäi Thiele surma tõttu pooleli ja selle
lõpetas 17.saj. viimastel aastatel teine meister Joachim Armbrust. Pahkmikstiili asemel
kasutab ta just siinsele kõrgbarokile omast lopsakat ja naturalistlikku lillornamenti ning
vormikaid puuviljakobaraid.
Lääne Euroopas loov kunstnik tsunftindusest enam ei hoolinud, kuid konservatiivses
Rootsi provintsis püüti "tsunftijäneseid" lausa kohtulikult jälitada. Sellega põrkas kokku ka
Eesti kõrgbaroki parim nikerduskunstnik, 1672.a. paiku Königsbergist sellina Tallinna
Saabunud Christian Ackermann. Tähtsamad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja
kantsel, samuti altarid Simunas ja Vigalas.
17.saj. tahvelmaalikunstis on tähtsamad meistrid Lübeckist 1662.a. Tallinna tulnud Johann