Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
1782. aastal hakkas Mustpeade majas (Lisa 7) koos käima Abendgesellschaft, kuhu
kuulus nii aadlikke, ohvitsere kui riigiametnikke. Klubi liikmeskond ulatus 300-400
isikuni. Maja oli avatud septembri algusest aprilli lõpuni iga päev kella viiest
pärastlõunal kuni üheteistkümneni õhtul. Mängiti kaarte, loeti vene ja saksa ajalehti ja
aeti ära. Lisaks pakuti külmi roogi (Laur, 2003).
Et Tallinna käsitöölised olid mõlemast ülalnimetatud klubist välja arvatud, hakati 1789.
aastal tsunftimajas korraldama igakuiseid peoõhtuid, mis kestsid kella neljani
hommikul. Külalistena võidi kaasa võtta aadlikke, õpetlasi ja ohvitsere, aga mitte
kaupmehi. Hasartmängud, mida kaupmeeste juures mängiti, olid tsunftimajas keelatud
(Laur, 2003).
Seltskondliku keelena hakkas Eesti- ja Liivimaal üha enam tooni andma prantsuse keel,
mida õpiti usinasti ka maamõisates. Teiste võõrkeeltena olid levinumad vene, inglise ja
itaalia keel, kuid nende oskajaid oli oluliselt vähem.
18
annaabi.ee 
