Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
Kõigis linnades, v.a Narvas, domineeris saksakeelne kaupmeeskond. Eestlasi tähtsateks
kaupmeesteks ei tõusnud. Oluline on Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamine linna
kodanikuks ja Suurgildi liikmeks.
Käsitööndus:
Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi käsitööndus. Tsunftikord muutus senisest rangemaks.
1675 kaotati Tallinnas seni paljusid eestlasi hõlmanud Oleviste gild. Saksa meistrid keeldusid
neid Kanuti gildi vastu võtmast ning suur osa endisi tsunftiliikmeid arvati nüüd lihtrahva
hulka, kellel polnud kodanikuõigusi..
Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus valitses
tootmine käsitöö abil.
Manufaktuurtootmise põhikeskuseks oli Narva.
1695-1697. aasta näljahäda:
Teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis.
1694. aastal oli ilmastik viljakasvatuseks ebasoodne. Järgmisel aastal sadas suvi läbi külma
vihma , ei saanud teha heina ja rukis ei õitsenud ega valminud