Keskaja haridus
Seega oli vaja ka rohkem kõrgemalt haritud
mehi. Ka kuningad ja Katoliku kirik olid õpetatud meestest huvitatud. Huvi hariduse ja
teaduse vastu tekitasid ka ristisõdade käigus Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikaja
tähtsamate autoritega tutvumine. See kõik lõi tingimused ülikoolide rajamiseks.
Keskaegsete ülikoolide õppejõud ja õpilased olid tavaliselt pärit teistest linnadest,
mistõttu puudusid neil linnakodanike õigused. Enda huvide kaitseks lõid nad
tsunftilaadseid ühendusi, kus olid meistrid (doctor), sellid (baccalaureus), ja õpipoisid
(scolarius). Ülikoolides kasutati nii õppe- kui kõnekeelena ladina keelt.
Ülikooli olemasolu tõi linnale suurt kasu, seega välditi tülisid ülikooli ja selle
õpilastega. Ülikooli võisid astuda juba 14-aastased poisid. Kõige rohkem oli üliõpilasi
kunstide teaduskonnas, kus õpiti seitset vabat ainet. Triviumi ainetes eksami tegemine
annaabi.ee 
