Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tsunftikunstniku" - 7 õppematerjali

Georg Friedrich Händel
1
docx

Georg Friedrich Händel

Georg Friedrich Händel Georg Friedrich Händel [friidrihh hendel] (Briti alamana George Frideric Handel; 23. veebruar 1685 Halle ­ 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu[viide?], Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit Elukäik Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703­1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina.Aastatel 1706­1710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming

Muusika → Muusikaajalugu
6 allalaadimist
Barokiajastu - Kas ilmalik või vaimulik
2
docx

Barokiajastu - Kas ilmalik või vaimulik

Barokiajastu- kas ilmalik või vaimulik? Barokiajastul tegutses mitmeid heliloojaid. Nende hulgas olid ka Johann Sebastian Bach (1685-1750) ja Georg Friedrich Händel (1685-1759). Händel avaldas end põhiliselt ooperis- ainsas zanris, mis jäi Bachist puutumata-, samas pole Händeli loominugs ühtki olulist kirikumuusikateost. Bachi muusika toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
Baroki ajastu muusika - ilmalik või vaimulik
1
docx

Baroki ajastu muusika - ilmalik või vaimulik?

Barokiajastu kõige tähelepanuväärsemad meistrid olid Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Oma muusikalise hariduse pärisid nad kirikust, mis oli ilmselt ka nende edaspidise loomingu aluseks. Bach ja Händel ei olnud üksteist kunagi kohanud, kuid muusikaajaloos võrreldakse neid tihti, kuna mõlemad on hilisbarokiajastu suurmeistrid ning Händel tegutses ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindas tsunftikunstniku vaimu, Händel aga uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Johann Sebastian Bach'i looming jaguneb kaheks: vanamaailm, kus ta teenis Jumalat ning uusmaailm, kus looming jagunes ameti- ning elukoha järgi. Kuid Bach pühendas end vaimulikule muusikale ja mõned kesised aastad ka ilmalikule, luues umbes 300 vaimulikku kantaati, missasid, oratooriume, passioone ning oreliteoseid ning ilmalikust muusikast vaid kontserte, süite, klaviirmuusikat ning 20 ilmalikku kantaati

Muusika → Muusikaajalugu
13 allalaadimist
J S-Bach ja G-F-Händel
2
docx

J.S. Bach ja G. F. Händel

G.F. Händel ja J.S. Bach Georg Friedrich Händel oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703­ 1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 1706­1710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse.

Muusika → Muusikaajalugu
33 allalaadimist
Georg Friedrich Händel- muusika referaat
8
doc

Georg Friedrich Händel- muusika referaat

.................................................................... 8 2 SISSEJUHATUS Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 ­ 14. aprill 1759) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju, kes väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. (1) Georg Friedrich Händel 3 1. KARJÄÄRI ALGUS Helilooja sündis Saksamaal Halles. Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai

Muusika → Muusika
36 allalaadimist
George Frideric Handel
16
docx

George Frideric Handel

aastal kuningas George II kroonimispidustusteks loodud "Zadok the Priest", mida on küll mängitud sellest alates kõikidel Suurbritannia kroonimispidustustel, aga tuntum on see hoopiski kui UEFA Meistrite liiga tunnusmeloodia. Georg Friedrich Händeli teosed on HWV järgi nummerdatud Händel-Werke-Verzeichnis. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Viited:Wikipedia

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
Barokk kirjandus
5
docx

Barokk kirjandus

t. Enamik neist olid concerto grossod. Olulisimad on aga tema soolokontserdid orelile ja orkestrile, mis kõrvuti Bach'i klavessiinikontserditega on muus.ajaloo esimesed klahvpillikontserdid. 1.6. J. S. Bachi helikeel, ülevaade tähtsamatest zhanridest: passioonid, kantaadid, prelüüdid ja fuugad. 1685-1750, Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuus. kogemused, tema muus. toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Passioonid ­ ehk Jeesuse kannatuslood, oratooriumite alaliik. Arvatavalt kirjutanud 5 passiooni, säilinud 2: Johannese p. ja Mattheuse p. Markuse passioonist säilinud tekst. Bachi passioonid järgivad Jeesuse kannatusloo esitamise vana kiriklikku traditsiooni, kus peamise osa loost laulab jutustaja (evangelist) ja piiblitekstis esinevad otsekõned on antud samuti retsiatatiividena vastavalt solistidele (nt Juudas) ning loo jutustamisse sekkub ka koor

Eesti keel → Eesti keel
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun