Eesti keskaeg
Eriti
jama 16saj. 1535 J. v Uexküll hukati, sest too tappis linna põgenenud talupoja. Jurisdiktsiooni küsimus.
Deutsch ja undeutsch elasid erineva õiguse all. Pole eriomane vaid Liivimaale.
Segregatsiooni algul väga polnud.
Tõrjumine 14saj II poolel. Sotsiaalne surve alamkihtidele suureneb. Seesama ka mujal Euroopas. Erinevus
selles, et siin sai keel sotsiaalse klassi märgiks.
Bürgernehrung (peatoit) suurenes – eri seisustele kohustus neid ära elatada. Tsunftikohustus ka.
Talupojad muutuvad sunnismaiseteks.
Piirang abielude osas pole ka mitte etniline vaid sotsiaalne diskrimineerimine. Tegelikult oli olukord
tsunftides leebem. Võeti vahel vastu ka eestlasi.
Esmakohal sotsiaalne pingestumine, mis keskajal üldine. Liivimaal väljendatakse sõnavaraga, mis vihjab
etnilisusele. Sots barjäär tähendas aga “rahvuse” muutumist. Oli norm rääkida mingis olukorras üht keelt,
teises teist.