Suuline arvestus
alevikud, kuhu koondusid samuti tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, töölised,
ametnikud. 19 sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes
olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna
juhtorganid. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu
eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid.
Tsunfiusund püsis Eesti linnades kuni 1860. aasate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis
kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti.
Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased
püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja
vürtspoode.Tsaspisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Eestlased olid aga
annaabi.ee 
