Eesti ajalugu (1550-1905)
8. Tööstuse areng.
17-18. saj säilis käsitöö alal tsunftikord. Peale tsunftikäsitööliste tegutsesid ka
nurgakäsitöölised e tsunftijänesed. Maale rajati mõisate juurde telliselöövid, lubjaahjud, sae-
ja vesiveski. 17. saj hakati asutama manufaktuure: Narvas kose veejõudu kasutav vase- ja
saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur, Räpina paberivabrik -
rajatud 1736. 18. sajandil tuli ellu aina rohkem kapitalistlikke jooni: tsunfitpiirangud kaotati ja
käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents.
19. saj algul jäi tööstuse areng tagasihoidlikuks, kuid hakkasid pöörduma aurumasina
kasutamiselevõtmisega. Vabrikutootmine algas villatööstusest. Suurenes nõudlus kalevi
järele, tekkisid kalevivarbikud Narvas, Sintis, Kärdlas (vene sõjameestele). Suurimaks
ettevõtteks kujunes 1858. Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur (vee-energia): töödeldi
puuvilla(Ameerikast, Egiptusest > saadeti Venemaale).
19
annaabi.ee 
