Eesti uusaeg
Seotud majandusega, finantskontrolliga ja 19 saj
järjest enam ka hoolekande küsimus ning ka haridusküsimused.
Linna ja maa omavalitsus
Linna raad kandis nii linna valitsuse, kohtu kui ka politsei funktsioone. Suuremad
ümberkorraldused algasid 1877, kui kehtestati uus linnaseadus. Linnavlaitsus sai uueks
valitsejakandjaks, eesosas oli sellel linnapea. Valiti ka linnavolikogu, valiti küikide
linnaelanike poolt, kelle varandus vastas teatud normile. Linnades oli ka tsunfisundluse
kaotamine 1866 aastal , ettevõtlusvabadus ftw.
Rüütelkondliku omavalitsuse juures 19 sajandil olulisi muudatusi ei toimunud, küikoli nii,
nagu ta oli 18 saj enamvähem. Rüütelkonna kõrgeim institutsioon oli maapäev, tähtsaim
tegutsev oli aga Maanõunike kolleegium.
19 saj tekib uus teema ehk Talurahva omavalitsus- esialgu olid need mõisnikkonna
kontrolli all, tähtis oli 1866 vallareform, kui omavalitsused vabaneti mõisnikke eeskostest.
Tekkisid eraldi vallavalitsused ja vallakohtud