Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
käsitöölisi, nagu kanguruid, köösnereid, rätsepaid, kingseppi, puuseppi ja tislereid
(entsüklopeedia 1998).
18. sajandi teisest poolest on allikais mõisakäsitöö külakäsitööst juba kindlapiirilisemalt
eristatud. Oma kasvavate vajaduste ja tärkava luksusjanu rahuldamiseks vajas mõis
peale talupoegade käsitöö ja külakäsitööliste toodangu ka hulgaliselt erioskustega
mõisakäsitöölisi. Neist olid paljud saanud väljaõppe kas Peterburis või kohalike linna
tsunfimeistrirte juures ning neid leidus peaaegu igas teises Eesti mõisasa. Osalt olid
need käsitöölised sel ajal juba seotud mõisatööndusega (kudumistöökojad Räpinas ja
Virumaal), mille toodang läks sel ajal juba turule. Sellise olukorra kujunemist soodustas
nähtavasti ka Venemaa uus käsitöökorraldus, millega ühenduses paljud
tsunfikäsitöölised siirdusid linnadest tööle mõisatesse. Samal ajal hakkas mõis,
annaabi.ee 
