Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
hoopis vastupidi olevat tõlkinud! (v. Marburgi Wigand'i kroonika, lk. 502-503).
Saarlaste seisukoht näib ristiusule vaenulikum olnud olevat, nagu preestrite uputamisest, Pöide
foogti ja ordurüütlite kividega surmamisest resp. ohverdamisest võib järeldada. Et neile
ordurüütlitele alguses lubati Pöide lossist puutumata lahkuda, võiks ehk noorkristlaste mõjul
ündinud olla, missugust lubamist siis vahest peaasjalikult aganausu poolehoidjate mõjul rikuti,
vahest ohverdamise tstarbel. Kuid Hoeneke kirjeldus nendest lugudest, nagu a Viljandi loost, ei
esine Renner'il küll mitte algupärasel ega täpsel kujul, nagu eespool juba mainitud.
Kõigest sellest, mis öeldud, võime järeldada, et suurest vabadusvõitlusest ka rohkesti
noorkristlasi osa võttis. Ühenduses sellega kaldus neist üks osa jälle enam paganusele, kuid oli
ka neid, kes võimalikuks pidasid ristiusulisteks jääda.