EESTI RAHVA PILLID
Rootsis oli see eriti
populaarne 1840. - 1860. aastail, levides sel ajal ka luterlikesse naabermaadesse.
Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste
palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid,
kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja
saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel.
LÕÕTSPILLID
Eestisse jõudsid lõõtsad meremeeste ja kaupmeeste vahendusel üsna kiiresti.
Esimesed pillid olid ühe-, hilisemad kaherealised. Üsna varsti asusid kohalikud
pillimeistrid lõõtspille valmistama. Kõige kuulsam kohalik meister oli Võrumaa mees
August Teppo (1875-1959), kelle valmistatud pille teised meistrid hiljem jäljendama
hakkasid. Teppo pillid on väga tugeva häälega, vastupidavad ja rohkete vasest
kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel
annaabi.ee 
