Looduskaitse Haanjamaa looduse ning kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks on loodud Haanja looduspark. See sündis endiste väiksemate kaitsealade, nagu Suure Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru liitmisel üheks suuremaks kaitsealaks, mis hõlmab siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi tervikuna. Haanja looduspark loodi 1979. aastal ning lõplikud piirid sai aastal 1991. Looduspargi pindala on umbes 200 km², keskus asub Haanjas. Territooriumi funktsionaalsest tsoneeringust lähtudes on kehtestatud kasutusreziimid. Tähistatud looduse õpperajad on Kavadi järve ümbruses ning Vällamäel. Inimtegevus Lõuna-Eesti kõrgustikud on üks osa nii Kesk- kui Lõuna-Eestit hõlmavast Kõrg-Eestist. Siinsetele aladele on iseloomulik juba muinasajast pärinev hajaasustus: metsade ja põldude vahel paiknevad üksikud talud katavad kogu piirkonda ühtlase võrgustikuna. Siiski ei ole Lõuna-Eesti maakasutus võrreldav Kõrg-Eesti lauskmaade intensiivpõllundusega
Haanja looduse ning kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks on loodud Haanja looduspark. See sündis endiste väiksemate kaitsealade, nagu Suure Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru liitmisel üheks suuremaks kaitsealaks, mis hõlmab siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi tervikuna. Haanja looduspark loodi 1979. aastal ja lõplikud piirid sai see aastal 1991. Looduspargi pindala on umbes 200 km², keskus asub Haanjas. Territooriumi funktsionaalsest tsoneeringust lähtudes on kehtestatud kasutusrežiimid. Tähistatud looduse õpperajad on Kavadi järve ümbruses ja Vällamäel. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid ning karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ja kehvast põllumaast ajendatud käsitöötraditsioonid. http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/kaitsealad/haanja-looduspark/ Järved Haanja kõrgustikul
annaabi.ee 
