Varajaste tsivilisatsioonide tekkimine
Inimeste võimekuses ja edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki. Arvati, et ülemkiht on
jumalate soosikud ning kaitse all ning arvati, et nende ühiskonnakorraldus on õige. Nii oli riilik
korraldus tõenäoliselt oma kujunemise algusest saati usuliselt kinnitatud. Pealikutele kuulus
sageli nt ka preestrivõim viis läbi usulisi kombetalitusi tervele kogukonnale. Sealt kujunes ka
välja osades kohtades valitseja enda jumalustamise komme.
Vanaaja mõiste
Tsivlisatsioonidega jõudis inimene kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja e
muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks
ja uusajaks.
Vanaaeg algas Mesopotaamis ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi
kuulun ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivlisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nim
sageli kui antiiktsivlisatsiooni. Antiikaeg u 8.sajandist eKr kuni 5.sajandist pKr.
annaabi.ee 
