Eeldus vallutussõdadele, võites maksustati kaotajad, nende võim ja rikkus suurenes. Kui ebavõrdus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega suniti alamrahvast senisest rohkem tööle, kuid see tuli lõpuks kasuks kogu ühiskonnale. Kannatasid aga alamkihid. Riik oli eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Usk Tsivlisatsioonide tekkimine oli algusest peale kindlasti seotud usuliste tõekspidamistega. Inimeste võimekuses ja edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki. Arvati, et ülemkiht on jumalate soosikud ning kaitse all ning arvati, et nende ühiskonnakorraldus on õige. Nii oli riilik korraldus tõenäoliselt oma kujunemise algusest saati usuliselt kinnitatud. Pealikutele kuulus sageli nt ka preestrivõim viis läbi usulisi kombetalitusi tervele kogukonnale. Sealt kujunes ka
Seda sündmust peetakse inimkonna arengus murranguliseks, sest muututi eluviisilt paikseks, sõltuvus loodusest vähenes (hakati ise endale toiduaineid kasvatama), vähenesid ka näljahädad ja selle mõjul pikenes eluiga ning vähenes suremus. Koos rahvaarvu kasvuga tekkis aga vajadus rakendada produktiivsemaid põlluharimisvõtteid, et tagada suurem saagikus. Põllumaa tootlikuse suurendamise olulisus oli seda suurem, et juba varajaste tsivlisatsioonide tekkimisel kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mis on põhiolemuselt sarnane tänapäevasele, kus vaid üks osa ühiskonna liikmestest on vastutav kogu ühiskonnale vajaliku toidu hankimise eest. Kuna kahjurite tõrje on üks võimalik viis saada põllumaalt rohkem saaki, siis muutusid pestitsiidid peale II maailmasõda kaasaegse põllumajanduse võtmesõnaks. Alates 1950. aastates hakkas järsult suurenema rahvastiku arv ja ressursitarve, mis tõi endaga