eksperiment tohutu ebavõrdsusega. Või siis tegelikult ei saa. Kohati meeldib poliitikutele nimelt Gini koefitsiendi puhul otsida küsimusi neid vaevavatele vastustele ning ebakorrektsed tõlgendused hakkavad oma elu elama – just nagu ühe suure audiitorfirma kunagine ebakorrektne tabel, mis viitas justkui sellele, et meil siin on kosmiliselt kõrge maksukoormus. Ei ole. Ja ka Gini koefitsienti süüvides kipub ebavõrdsus olema sinna tsiviliseerituma Euroopa kanti. Kui kas või antud näidete kontekstis kodutöö ära teha, siis objektiivselt võttes on meil ikkagi hästi – lihtsalt sageli kaldume me reaalsust võrdlema oma illusioonidega, mitte reaalsusega. Reaalsus on läbimurre „kuldsesse miljardisse“ ja liikmelisus „rikaste riikide klubis“ ehk OECDs. Illusioon on paraku see, et me ülehindame taustsüsteemi, kus me asume, ja alahindame enda positsiooni selles süsteemis. Meie elustandard siin on maailma mõistes
juhtimise aluseks islami usk ja koraan. Kui kommunistlikke ja fasistlikke käsumajanduse mudeleid jääb järjest vähemaks, siis islamimaailmas on paiguti lisandunud katseid rakendada majanduse vankri ette religioon. Turumajandus Loomariigis, kust ka inimene vähemalt Darwini arvates pärit on, valitseb üldine reegel, et vähem elujõulised isendid kas süüakse ära või heidetakse karjast välja ja nad surevad ise nälga. Loomariigist tuntud olelusvõitlus esineb inimühiskonnas tsiviliseerituma, aga mitte vähem julma konkurentsina, mille põhimõte on tegelikult sama vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Kes ei oska või ei taha tööd teha, see heidetakse kõrvale. Ellu jäävad ainult kõige osavamad, targemad, paremad. Turumajanduseks nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on "nähtamatu käsi".
annaabi.ee 
