AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED
Baltlaste (прибалты) roll perestroikaaja poliitilises elus ja Liidu lagundamisel
oli siiski ebaproportsionaalselt palju suurem kui nende tagasihoidlik osa impee-
riumi hiiglaslikes inim- ning materiaalsetes ressurssides. See tõsiasi on hästi
nähtav nii teadus- kui memuaarkirjanduses. Vene autorid on märkinud need vald-
konnad, kus kolmele Balti liiduvabariigile kuulus pioneeri roll. Kokkuvõtlikult
on need järgmised. Baltikumis tekkis massiline rahvuslik liikumine n-ö tsivilisee-
ritud rahulikus vormis, mis polnud suunatud mitte etniliste konfliktide lõkkele
puhumisele ja massilise vägivalla eskaleerimisele nagu Kaukaasias (tüüpiline
Armeenia-Aseri konflikt), vaid keskuse kontrolli alt vabanemisele kuni täieliku
iseseisvumiseni. Eesti kuulutas end esimesena suveräänseks (Ülemnõukogu otsus
16. novembril 1988), millega algas nn seaduste sõda. Leedu kuulutas end esi-
mesena iseseisvaks (Ülemnõukogu otsus 11. märtsil 1990). Baltikumis tekkis uus,