Sumerid
Tsivilisatsiooni tekkimine.
Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi-
ga´ks ehk musta peaga inimesteks ja oma maad ki-en-gi´ks ehk tsiviliseeritud
isandate koht. Nende maa-ala oli vanalajal Mesopotaamia lõunaosa hõlmanud
piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas
tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt
äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim
tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest
jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid
seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r.
Linnriigid.
3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa,
Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi.
Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus
templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid
annaabi.ee 
