ALGUSES OLID SUMERID
Nad kasvatasid oma põldudel otra, nisu, läätse,
naerist, salatit ja sinepit. Loomadest pidasid nad veiseid, lambaid, kitsi ja sigu. Veoloomadena
kasutasid sumerid härgasid ja eesleid ning mõnikord ka orjasid. Toidulauale said nad lisa
kalapüügist ja metslinde küttides. Sumerite põllumajandus sõltus niisutussüsteemidest. Põhiline
niisutus toimus kanalite ja tammide abiga.
Teine tähtis majandussuund oli kaubandus. Põhiliselt kaubitseti induse
tsivilisatsioomniga. Sealt saadi puitu, metalli ja ehituskive,(neid materjale sumeritel endil ei
olnud). Vastu anti peamiselt vilja. Sumerid olid ka head kullassepad. Induse tsivilisatsiooniga
käis tihe kaubavahetus. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust
hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Selletõttu usuvad osad ajaloolased, et
ratas leiutati hoopis Induse rahva poolt (see läheks nulli leiutamisega kokku). Käsitöölised
valmistasid saviesemeid
annaabi.ee 
