Bütsants
Uue keisri kroonis Btsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh.
Keisrivimu prandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles XI sajandist
alates.
Keisrile allusid mitmesugused riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad.
Mnikord nnestus ka madalat pritolu meestel tnu heale haridusele teha
karjri riigiametnikuna.
Btsantsi sjave tuumiku moodustas antiikaja lpul palgaarmee. Maa jagati
sjaveringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele vepealikele ehk
strateegidele kuulus nii sjaline kui ka tsiviilvim. Sjave phiosa
moodustasid nd maakaitsevelased ehk stratioodid.
Talupojad:
Maaharijad moodustasid enamiku Btsantsi elanikkonnast, olid isiklikult
vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa
riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu vtma.
ha enam talupoegi ji maata. Nad muutusid rentnikeks vi suundusid linna
elatist otsima. Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See ti
annaabi.ee 
