Konspekt 2
kriminaalõigusega - üks on protsessuaalõiguse normistik, teine materiaalõiguse normistik.
Seega: tsiviilkohtumenetluse reguleerimise üldobjektiks (esemeks) on tsiviilasjade
lahendamise kord, õigustatud ja kohustatud subjektid (menetluse ehk protsessi pooled). Igal
isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega
kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Tsiviilasjades mõistab õigust üksnes
kohus, ka tsiviilvastustuses (varaline vastutus) kehtib süütuse presumptsiooni printsiip.
Tsiviilasju lahendavad põhimõtteliselt kõigi astmete kohtud, kui seadus või poolte kokkulepe
ei näe ette teistsugust korda. Tsiviilasjad on kõik tsiviil- ehk eraõigussuhete pinnalt tekkinud
vaidlused, mida lahendatakse kohtus, aga võidakse lahendada ka poolte kokkuleppel. On
riike, kus eksisteerib lepitusmenetlus tsiviilvaidluste juhul. Lepitusmenetlus võib olla kas
kohtulik või kohtueelne (isegi: üksnes kohtuväline)