Tahte kasvatamine ja edendamine Mentaliteedi kujundamine Majanduslik kaitse Majanduse teovõime säilitamine Infrastruktuuri rakendamine riigikaitse huvides Kriisivarude kogumine, autonoomia säilitamine Tsiviilkaitse - Sisejulgeolek Mittesõjaliste ülesannete täitmine Kriisireguleerimine Tsiviilvalmidus - Seotud tihedalt tsiviil ja majandusliku kaitsega Riigi ressursside kasutamine kõige otstarbekamalt sõja olukorras ( et meditsiin, transport jne töötaks) Sõjaline kaitse Preventiivsus Vastupanu piisavus Koostöövõimelisus
vaimse, füüsilise, majandusliku ja muu potentsiaali alalist valmidust kriiside lahendamiseks ja kooskõlastatud ning ühendatud tegevust ohu või kallaletungi ärahoidmisel ja tõrjumisel ning rahvuse ellujäämisel. Riigikaitse ettevalmistamises ja läbiviimises osalevad kõik ministeeriumid ja omavalitsused. Selle raames arendatakse välja viis üldist komponenti: sõjaline kaitse, tsiviilkaitse, majanduslik kaitse, psühholoogilise kaitse ja tsiviilvalmidus. 3.1. Riigi sõjalise kaitse süsteem on totaalkaitse aluseks ja ehitatakse üles territoriaalkaitse põhimõtete alusel. Sõjalise kaitse süsteemi eesmärkideks on: preventiivsus: toetades valitsuse poliitilisi meetmeid hoida ära kallaletung, demonstreerides võimalikule agressorile Eesti valmidust osutada otsustavat vastupanu, samuti sundides teda arvestama kallaletungiga kaasnevate suurte inim- ja materiaalsete kaotustega;
annaabi.ee 
