Heraldika
esmakordselt kirjalikult esitatud heraldikareeglid. Samal ajal asutati õukondade juurde esimesed
heraldiad. (Saare 2006, lk 7)
Heraldiad olid bürokraatlikud asutused, milledes tegeldi vanade vappide läbivaatamise,
korrastamise, nende õigusliku kasutamise kontrollimise ning uute vappide kujundamisega. See
tegevus oli tihedalt seotud aadelkonna registreerimisega. Viimane tegevus oli vajalik, sest
nüüdsest jagati aadlitiitleid teenete eest. Aadlitiitel oli üks sõjalise või tsiviilteenistusega
kaasnenud staatuse komponent, mille väliseks sümboliks oli loomulikult vapp. Heraldiad
jälgisid, et uute vappide kujundus ei kattuks vanade vappidega.
Oluline oli vappi omavate isikute ringi määratlemine. Vappi peeti staatuse tunnuseks ja see tõi
kaasa mittefeodaalidest rikkurite soovi oma suguvõsa vapi kasutamisega õilistada. Heraldikas
omandas suguvõsa uurimine olulise tähtsuse. Genealoogia oli seega vapiõiguse kujunemisel
üheks oluliseks teguriks
annaabi.ee 
