Kahe seadustiku põhierinevused: kontinenaal euroopas toimus mahakirjutamine(rooma pealt).Seal on kaks õigusperekonda: Germaani(Saksamaa) ja Romaani(Prantsuse) Inglismaal ja usas aga arhailine süsteem. Balti Eraseadus(1865) TSS eelnõu(1940) Vene NFSV TsK- oli enne sõda, kehtis kuni 1965 Eesti NSV TsK(1965) TsÜS TSIVIILÕIGUS SUHE See teema õpetab kaasusi lahendama. Õigussuhe- on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe(lepingud, abielu, pärimine) Tsiviilsuhe- on tsiviilnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe 3 elementi tsiviilõigussuhetel: *Tsiviilsuhte sisu-moodustavad subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuulub konkreetne õigus.(pastakas) Objektiivne õigus- õigusnormid, kui sellised.(ostan poest laua-pole veel minu oma) Positiivne õigus- kehtiv õigus *Tsiviilõigussuhte ese- millele õigussuhe on suunatud(pastaka laenuleping) Tasulistes
Nõudeõiguse alus ongi kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle õigusnõude olemasolule. Abinormid on need, mis täpsustavad. Kui tegelik vaidlus, siis seal on ka 1 praktikas onju kõige tähtsam küsimus kas või kellel on kellegi vastu mingi nõudeõigus ja MIS nõudeõigus see on ja millest tuleneb. Ja kui on olemas, siis mis on selle alus (kas on põhjendatud). Selleks, et see nõue üles leida, peab aru saama, kas nõudja ja bla vahel on tsiviilsuhe olemas ja kui on, siis mis nõue sellest subjektiivsest suhtest tuleneb vmt :S Võib olla tegemist nõude aluste paljususega (võib esitada kas 1 või rohkem nõuet või peab nende vahel valima). Nõude aluste paljususe korral tuleb arvestada 3 situatsiooniga: 1) Nõudeõiguse kuhjumine on mitu nõude alust ja võib ka mitu nõuet korraga esitada. 2) Alternatiivne nõudeõigus selle puhul on kaa mitu nõude alust olemas. Kuid valida saab nendest vaid ühe
Nõudeõiguse alus ongi kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle õigusnõude olemasolule. Abinormid on need, mis täpsustavad. Kui tegelik vaidlus, siis seal on ka 1 praktikas onju kõige tähtsam küsimus – kas või kellel on kellegi vastu mingi nõudeõigus ja MIS nõudeõigus see on ja millest tuleneb. Ja kui on olemas, siis mis on selle alus (kas on põhjendatud). Selleks, et see nõue üles leida, peab aru saama, kas nõudja ja bla vahel on tsiviilsuhe olemas ja kui on, siis mis nõue sellest subjektiivsest suhtest tuleneb vmt :S Võib olla tegemist nõude aluste paljususega (võib esitada kas 1 või rohkem nõuet või peab nende vahel valima). Nõude aluste paljususe korral tuleb arvestada 3 situatsiooniga: 1) Nõudeõiguse kuhjumine – on mitu nõude alust ja võib ka mitu nõuet korraga esitada. 2) Alternatiivne nõudeõigus – selle puhul on kaa mitu nõude alust olemas. Kuid valida saab nendest vaid ühe
annaabi.ee 
