Õiguse üldteooria õppematerjal
Õsõnavara põhjalik uuendamine. 1920. moodustas Tartu Õteadlaste Selts oskussõnade komisjoni, kuhu kuulusid F.
Karlson ja J. V. Veski - need kaks meest kandsid põhiraskust emakeelse Õsõnavara väljakujundamisel. Alguses
võeti ette nuhtlusSeadustik, kuid siis otsustati, et tuleks ette võtta ka teiste Õharude sõnavara. Oskussõnade
loetelud avaldati ajakirjas Õigus. Kõigepealt ilmus siis nuhtlusStikku puudatavad oskussõnad, siis kriminaalkohtu-
Stiku, tsiviilkohtuStiku ning tsiviilStiku omad. Juriidiliste oskussõnade komisjoni töö kokkuvõttena ja
edasiarendusena ilmus 1934. a "Õteaduse sõnastik". Selles sisaldus alates 1920ndatest tehtud töö vili. Sed ei
tekkinud tühjale kohale, eeskujuks võeti vene ja saksakeelseid Si. Mõisted olid olemas, vaja oli neile leida Eesti
vaste. Sõnu või tüvesid on saadud murretest, üldkeelest või soome keel.
IV-5.2. Sõnaloome viisid ja võtted
1. Tuletamine liidete abil ehk deriveerimine on sõnaloome viljakaim moodus