monarhiat ning pika aja vältel sõna ,,vabariik" kadus käibelt. Loodi kohustuslik koolikord, selleks, et muuta rahva hariduse ja harituse taset. Napoleoni valitsemisajal korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus, mille käigus võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sai peagi eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Samuti tagas Napoleon tugeva keskvõimu ning parandas suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Konkuraadiga tagati kiriku tsiviilstaatus. Peagi kuulutati katoliku usk enamiku prantslaste usuks. Samuti tundis Napoleon konkurentsi teiste Euroopa riikidega ning rajas endale hiilgava ja suure õukonna, et olla võrdne teiste riikide monarhidega. Selleks, et tagada poliitiline lojaalsus lõi Napoleon auleegioni. Sellise teenetemärgiga autasustati tsiviilelanikke ja sõdureid. Riigis, kus oli monarhia olid sellised aumärgid piiratud ning see seadis teenetemärgi omamise veelgi kõrgemale positsioonile
võlga status civitatis (määrab kodakondsuse) - selle järgi jagunesid inimesed kodakondsusega ja kodakondsuseta isikuteks. Rooma kodanikud jagunesid rooma kodanikeks ehk latiinideks ja mittekodanikeks ehk peregriinideks (oli oma praetor, rooma õigus neile rangelt ei kehtinud) status familiae (perekondlik seis) patres/matres familiae (perekonnapea) filii familiae (pere lapsed) civil honor - juhtum, kus inimese tsiviilstaatus väheneb tsiviil-au vähenemise tõttu. Kohtukorras võib seda vähendada või ära võtta. Roomas võidi õigusi ära võtta ning see oli eluaegne. Seda võis ainsana taastada imperaator. Inimene ei tohtinud olla enam auametis. Testamenti võis vaidlustada Õigusvõime - võime omandada kingitusi, omandada kodakondsust, võimet pärida Teovõime - isik võimeline oma käitumist juhtima ja oma tegude mõttest aru saama, 20. sajandil kaasneb ka kompetentsus ja tarkus aru saada, mis toimub
annaabi.ee 
