Varakeskaeg
määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat.
Keisrite võim ei olnud püsiv, enamus kukutati paleepööretes, kusjuures troonilt
tõugatud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantinism
õukonnas valitsenud silmakirjalikkus.
Esimesse õitsengujärku jõudis Bütsants keiser Justinianus I (527-565) valitsemisajal.
Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel
rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseadustekogu." Nika ülestõusul 532. Aastal, lasi oma
väepealikutel surnuks raiuda üle 30 000 inimese.
Bütsants pidi kaitsele asuma 6. Sajandi teisel pooled, kui Balkani ps ujutasid üle
slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik (681- 1018), millest sai Bütsantsi alaline
vaenlane. 7-9. Sajand vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania
alad ning vahemere saared. Nad piirasid edutult ka Konstantinoopolit 9-10. Sajand.
11
annaabi.ee 
