Kriminaalpoliitika kordamine
Eelnõu autorid pole viidanud asjaolule, et preventiivse kinnipidamise ja muude samalaadsete meetmete
kasutuselevõtt osa kurjategijate suhtes toob paratamatult kaasa diskussiooni meditsiinilise ja kriminaal-
justiitssüsteemile tugineva lähenemise vahekorra üle kriminaalsele käitumisele reageerimisel. Meditsiinilise
mudeli korral läheks kogu menetlus teatavatel juhtudel kriminaalmenetlusest üle tsiviilmenetluseks ja
karistusjärgset kinnipidamist hakkaksid teostama hoopis asjakohased meditsiiniasutused. Probleem on aga
selles, et Eestis puuduvad niisuguseks praktikaks vajalikud traditsioonid ja metoodikad täielikult, sest sellele
valdkonnale pole siiani pühendatud minimaalsetki tähelepanu. Siin ootavad meid ees suured probleemid.
Näiteks on teaduskirjanduses välja toodud fakt, et enamikku seksuaalkurjategijaid ei saa erinevalt laialt
levinud arvamusest pidada vaimselt ebanormaalseteks