Haldusprotsessi konspekt 2013 II osa
Haldusasutusega
tsiviillepingu sõlmimise protseduur on aga tihti reguleeritud esmajoones avalik-õiguslike
eriseadustega (riigivaraseadus, riigihangete seadus, erastamisseadused), kuid see ei ole
vaidluse avalik-õiguslikuks lugemise vältimatu eeldus.24 Selles olukorras on haldusorgani
positsioon sageli vaid vormiliselt tsiviilkäibega sarnane. Sisuliselt otsustab asutus oluliste
hüvede (nt linna reklaamipinnad) jaotamise üle, mis mõjutavad isikute põhiõigusi ja turgu.
Riik ei saa tsiviillepingute sõlmimise üle otsustamisel nautida privaatautonoomiast tulenevat
vabadust nagu üksikisikud, vaid ta peab viima läbi avaliku õiguse põhimõtetele vastava
menetluse.25 Isikuga, kellega jäetakse leping sõlmimata, ei ole asutusel veel tsiviilõiguslikku
suhet, küll aga võivad olla rikutud lepingu taotleja subjektiivsed avalikud õigused. Sellised
vaidlused alluvad halduskohtutele. Varasema praktika kohaselt, mis lähtus nn kahe astme
annaabi.ee 
