Nendeks on avalik-õiguslikud korporatsioonid (ühendused), avalik-õiguslikud asutused ja avalik-õiguslikud sihtasutused. Prantsuse õigussüsteemis eristatakse territoriaalseid halduskollektiive ja riiklikke asutusi. Kolmekümnendate aastate Eesti haldusõigusteoorias käsitleti samuti kolme liiki iseseisvaid haldusekandjaid. Nendeks olid korporatsioonid, asutused ja sihtasutused. Kehtivas õiguskorras on eraõigusliku ja avalik-õigusliku juriidilise isiku mõisted ja liigid sätestatud tsiviiliseadustiku üldosa seaduses. Nimetatud seaduse § 6 kohaselt on eraõiguslike juriidiliste isikute liikideks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktasiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja liit. Seadus võib ette näha ka muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Kokkuvõtlikult öeldes nimetab seadus expressis verbis kahte liiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid - ühendusi ja sihtasutusi, kusjuures seaduse alusel võib luua ka muid liike. Avalik-
Nendeks on avalik-õiguslikud korporatsioonid (ühendused), avalik-õiguslikud asutused ja avalik-õiguslikud sihtasutused. Prantsuse õigussüsteemis eristatakse territoriaalseid halduskollektiive ja riiklikke asutusi. Kolmekümnendate aastate Eesti haldusõigusteoorias käsitleti samuti kolme liiki iseseisvaid haldusekandjaid. Nendeks olid korporatsioonid, asutused ja sihtasutused. Kehtivas õiguskorras on eraõigusliku ja avalik-õigusliku juriidilise isiku mõisted ja liigid sätestatud tsiviiliseadustiku üldosa seaduses. Nimetatud seaduse § 6 kohaselt on eraõiguslike juriidiliste isikute liikideks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktasiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja liit. Seadus võib ette näha ka muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Kokkuvõtlikult öeldes nimetab seadus expressis verbis kahte liiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid - ühendusi ja sihtasutusi, kusjuures seaduse alusel võib luua ka muid liike. Avalik-