Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
Pärimisigus on tagatud. Eesti tsiviilõiguse doktriin järgib kaasajal praktiliselt Saksa oma, seetõttu on praegu juba kehtivate nn õigusnovellide ning arutamisel olevate eelnõude süsteem kogumis samadel alustel, st tugineb pandektide põhimõttele ning vastavale nelikjaotuse süsteemile (vt selle teema § 2). Tsiviilõiguse põhivaldkond kui tervik jaguneb vastavateks tsiviilõiguse harudeks (vt skeem nr 11 lk 65). Tsiviilõiguse üldosas sätestatakse tsiviiliguse üldphimtted; seaduse see osa (õigusnovell) on kohaldatav perekonna-, pärimis-, vla- ja asjaigusseaduse ning äriseadustiku üldosana. Põhiliseks reguleerimise objektiks on siin isikud (füüsilised; juriidilised); tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimine, muutmine ja lõppemine; tsiviilõiguste teostamine ja kaitse, aga samuti rahvusvahelise eraõiguse alused. Perekonnaõiguse haru hõlmab kõiki abielu ja perekonnaga seotud õigusnorme. Siin on
annaabi.ee 
