Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
põhimõtteliselt teistsuguses olukorras kui siis, kui ta tõlgendab mõnd kuriteokoosseisus ette nähtud tsiviilõigusliku taustaga tunnust. Seevastu
tsiviilhagi lahendades ei kohalda kohus mitte karistusõigust, vaid vahetult tsiviilõiguse (mõningatel juhtudel ka haldusõiguse) norme.
Kannatanu nõude eeldused, sisu ja ulatus peavad olema ühesugused, olenemata asjaolust, kas see nõue vaadatakse läbi kriminaal- või
tsiviilkohtumenetluses.
Krm-likus tsiviilhagis saab nõuda vaid kahju hüvitamist. Seejuures peetakse enamasti silmas üksnes deliktiõiguslikke nõudeid.
Õigus esitada tsiviilhagi on kannatanul (KrMS 38 lg 1 p 2). KrMS 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või
süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.
annaabi.ee 
