Eesti II maailmasõja ajal
augustil 1940
võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu.
2. Okupatsioonide mõju eluolule Eesti sisepoliitikale ja majandusele.
Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. NL kehtestas uued seadused ja
riigiorganid – Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Nende ülesanne oli
täita Moskva korraldusi. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainuke lubatud
partei oli kommunistlik partei. Endised kõrgemad ametiisikud hukati või vangistati ja
tsiviilelanikkonnas viidi läbi massiküüditamine (14. juunil 1941): naised, lapsed ja vanurid
saadeti Siberisse, täisealised mehed vangilaagritesse, kus enamik neist suri. Ühiskondlik ja
kultuurielu allutati rangele kontrollile. Välissidemed katkestati, eraettevõtted riigistati suleti
ajakirjad ja ajalehed. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis
tarbekaupade ja toiduainete puudus.
3. Eestlased võõrriikide vägedes, kus ja miks.