sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi. Selle alusel nõuti Punaarmee sõjaväebaaside sisselaskmist Eesti aladele. c) ,,Narva diktaat" ja okupatsioon- 17.juuni 1940- Eestile esitati ultimaatum- et ei täida ausalt lepingut. Eelnevalt juhtus sama ka Leedu ja Lätiga. Laidoner kirjutas Narva diktaadile alla (NSVL poolt Meretskov). Punaarmee üksused üle Eesti. Tsiviilelanikkonnalt korjati ära relvad. d) juunipööre 21.juuni 1940-Zdanovi eestvedamisel. Nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist, kohal olid punaarmee patrullid ja soomusautod. Valitsuse uueks juhiks J. Vares. Meeleavaldus väljus kontrolli alt. Riigikogu saadeti laiali. e) Eesti inkorporeerimine NSV Liitu 6. Aug 1940- J.Vares, J. Lauristin said võimule ENSV, Päts kadus võimult.
sama käis ka sideüksuste, ratsaväe, suusk-ratturjagude, purilendurite, autodivisjoni kohta. (P.Silla 2002 44-51) 8 1.4. Kaitseliidu laialisaatmine 1940.aastal 16.juunil 1940.aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise, täiendavata vägede sissetoomiseks. 17.juunil sõlmiti Narvas kindral Laidoneri ja armeekindral Kirill Meretskovi vahel protokoll, mis andis Punaarmeele baasideks maad. Protokoll sisaldas ka punkti, kus oli kästud tsiviilelanikkonnalt relvade ära korjamine 48 tunni jooksul peale protokollile alla kirjutamist. Kuna ka kaitseliitlased läksid tsiviilelanikonna alla, pidid nad 18. ja 19.juunil oma relvad kogunemispunktidesse tooma.(L.Lõhmus 2009, 54) Relva äraandmise käsku, eirati mõnel pool, selleks kasutati erinevaid võimalusi. Näiteks anti arveloleva relva asemel ära mõni vanem kasutuskõlbmatu relv või teatati relva varastamisest või hävimisest
annaabi.ee 
