"tsiviilaseadustiku" - 1 õppematerjal

Eksamiküsimused

materiaalses môttes luuakse, muudetakse vôi tühistatakse ôiguse subjektide juriidilisi ôigusi vôi kohustusi. Seadusega materiaalses môttes saab reguleerimine olla vaid üldise iseloomuga. Seadused formaalses môttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kôrgema vôimu kandjatelt. Kônepruugis tarvitatakse terminit "seadus" reeglina siis, kui peetakse silmas ôiguslikku eeskirja, mis on nii materiaalses kui ka formaalses môttes seadus (tsiviilaseadustiku üldosa seadus.) On ka formaalseid seadusi, mis samaaegselt ei ole seadused materiaalses môttes. Nad on küll pôhiseaduslikus korras vastu vôetud, kuid ei puuduta kodaniku ôigusi ja kohustusi. Need on näiteks haldusaktid. (Riigi eelarve seadus). Seaduse vastuvôtmine toimub Riigikogu kodukorraga kindlaksmääratud korras. (Riigikogu kodukorra seadus). Seaduse teatavakstegemine toimub avaldamise teel, mis on sätestatud EV pôhiseaduse §-des 3 ja 108.